Postitatud

Piia

Piia

E-lapsehoidja Piia – kunstiõpetaja ja eripedagoog

Piia on töötanud üle 13 aasta õpetajana ja viinud läbi erinevaid huviringe: kunst, keraamika, meisterdamine ja tants. Hariduselt on Piia kunstiõpetaja, lisaks on ta läbinud pika eripedagoogika koolituse. Hetkel töötab Piia lisaks e-lapsehoidmisele koduõppe koordinaatorina, kus tema peamine ülesanne on anda tervislikel põhjustel koduõppel olevatele lastele individuaalseid veebitunde.

“Lastega töötamine on kindlasti see, mis paneb minu hinge helisema,” ütleb Piia enda koha. “Mulle meeldib, kui saan endast midagi edasi anda. Olgu selleks siis hea sõna, kohalolu, näpuotsaga loovat mõtlemist või mõni uus oskus kunsti või käsitöö vallas. Mulle meeldib koos lastega õppida – laiemas plaanis, mitte ainult õppekava põhiselt – , sest lapsed õpetavad alati ka meid ennast,” selgitab Piia, mis teda lastega töötamise juures paelub.

Olles aastaid töötanud erikoolides, on Piia tugevusteks kindlasti empaatilisus, kannatlikkus, loovus, oskus käigu pealt reageerida ja uusi lahendusi välja mõelda. Seeläbi leiab ta ka lastega väga kiiresti ühise keele. “Mulle meeldivad väljakutsed, sest läbi nende areneb inimene kõige rohkem ja seda ma just soovin,” lisab Piia, kellel endal on kolm teismelist last.

Postitatud

Artur

Artur

E-lapsehoidja Artur: õpime mitte selleks, et teistest targemad olla, vaid et ise rohkem teada

Artur on töötanud alates 2018. a Halliste Põhikoolis robootika õpetaja ja huviringi juhendajana. Ta tunneb paljusid interaktiivseid lauamänge ja armastab koos lastega joonistades lugusid välja mõelda.

Laia silmaringiga Artur ütleb, et ta ei ole traditsioonilises mõistes pedagoog: “Mulle meeldib lastega suhelda nagu võrdväärse partneriga ja mitte neid sundida.” Tema kogemusel köidavad laste tähelepanu e-hoidudes väga erinevad asjad. “Otsin ja leian, mis konkreetset last antud hetkel huvitada võiks. See pole alati lihtne, aga kui märkan, et laps mõnele teemale või tegevusele huviga reageerib, oskan selle pealt edasi minna,” selgitab Artur, kuidas hea vaist teda töös lastega aitab.

E-lapsehoidmise juurde jõudis Artur läbi oma ema, kes uudsest võimalusest 2021. a varakevadel kuulis. Arturile meeldib selle töö juures vabadus: ta saab olla enda valitud kohas ning töötada just neil hetkedel, kui talle sobib.

Arturi hoiud õnnestuvad hästi muu hulgas tänu sellele, et ta on lapsega aus ja avatud. “Teeme lapsega kokkuleppeid ja üritan vajadusel ka põhjendada, miks vanematel oma aega vaja on. Selgitan lapsele, et ma ei sunni teda läbi arvuti millekski ja laps mõistab, et temal endal on võimalus kaasa rääkida, milliseks hoid kujuneb,” tutvustab lapsehoidja oma nippe.

Enamik Arturi hoide sisaldavad joonistamist. Ta arutab koos lapsega, mida joonistada, kes on tegelased, kuidas nad tegutsevad, mis lugu sealt välja koorub. “Mõnele lapsele meeldivad näiteks kaklevad kollid. Sel juhul joonistame neid ning paneme kokku lugusid nendest kollidest. Justkui “Onu Raivo jutupliiats”, aga mitte ühe- vaid kahepoolne,” toob Artur näite, kuidas laste mõtlemist kogu aeg töös hoida.

Arturile meeldivad lauamängud ning tihti mängib ta neid ise erinevatel interneti platvormidel. See andis lükke proovida lihtsaid interaktiivseid lauamänge ka koos lastega. Nii näiteks saab tuntud “Tsirkuse” mängu mängida ka internetis. Kui lapsel on olemas täring, saab ta kodus täringut veeretada, selle puudumisel on võimalik ka seda arvutis teha. Ekraanil toimuvaid mänge pakub Artur välja aga vaid suurematele lastele ning sedagi harva ja kindlasti vaheldumisi liikuvamate tegevustega.

Artur on üks enim e-hoide teinud lapsehoidja. Kõigist nendest kordadest tuleb meelde vaid üks, kus laps ei soovinud videokõne käigus aktiivselt suhelda. Artur jälgiski nii esimesed 40 minutit vaikselt lapse tegevust, lasi lapsel keskenduda ja tuletas aeg ajalt meelde, et on tema jaoks olemas.

“Kord jäin keerulisse olukorda, kui pidin väiksele tüdrukule selgitama, miks ei tohi ekraani ees riideid vahetada,” meenutab lapsehoida korda, kui laps tahtis mängu käigus kostüümi selga panema hakata. Artur polnud varem sellist selgitustööd tegema pidanud ning ei osanud esimese hooga sõnu seada. “Mul oli selgitama hakates alguses veidi piinlik, aga laps mõistis muret ning see oli tema jaoks kasulik õppetund,” ütleb Artur. Pärast e-hoidu lepiti lapse ja vanemaga kokku, et lapsel on edaspidi riiete vahetamiseks kindel nurk, mis jääb ekraani ulatusest välja. Interneti turvalisus on oluline teema ning e-lapsehoidjate ülesanne on lapsi juhendada, et nad oskaksid häid valikuid teha.

“Lastega suheldes on oluline kuulata nende arvamust ja selgitada uusi asju. Kõige kasulikum on lapsele inimeseks olemise õpetamine ja iga uue täiskasvanuga õpib laps uusi perspektiive kaaluma,” meenutab Artur, kuidas temal endal oli lapsena väga põnev uute inimestega kohtuda. Lastel on vaja suhelda mitte vaid teiste laste vaid ka pühendunud täiskasvanutega.

Postitatud

Rutt

Rutt

E-lapsehoidja Rutt: mida rohkem lapsi minu ümber on, seda toredam

Rutt on väikesest peale silma peal hoidnud peretuttavate ja naabrite lastel. “Arvasin alati, et minust saab nelja lapse ema koos kanade ja eeslitega. Võib-olla mitte just eeslitega, aga kõik see, mis suure pere elu ümber keerleb, paelub mind,” ütleb Rutt enda kohta.

Rutile, nagu ka Wendile Peeter Paani lugudes, meeldib võlumaailmas ringi rännata ning tänu sellele on ta väga hinnatud e-lapsehoidja. Tema jaoks pole mingisugune probleem laua alla ronida ning sedasi lapse poolehoid võita. Kord just nii juhtuski: lasteaia Zoomi tegevusest kaasa võetud hirmu tõttu puges laps laua alla ja keeldus väljumast. Rutt sai aga lapsega kiiresti kontakti, kui puges samal ajal oma laua alla ja hakkas jutustama, mida põnevat seal teeb. Silmanurgast ekraani piiludes märkas Rutt juba peagi teist uudishimulikku silmapaari.

“Lapse hirm oli mõistetav. Minu ülesanne ongi lapse ja tema emotsioonidega suhestuda, ühele lainele minna ning vajadusel aidata ka hirme ületada,” selgitab Rutt. Laua alla ronimisest kasvas välja imeline sõprus ning selle vahva poisiga kohtub ta ikka ja jälle, et tunniks fantaasiamaailma sukelduda.

Rutt on teinud hoide kõigis vanuses eelkooliealiste lastega. “Tihtilugu löövad mind pahviks laste teadmised mõnes kindlas valdkonnas. Kord oli mul hoid 4-aastase poisiga, kellega jututeemad rändasid kiirelt süvakosmose radadele. Uurisime kosmose entsüklopeediat, rääkisime mustadest aukudest ja paljust muust.” Sellistes olukordades tunneb ta, et on ise õppija rollis. “Jah, laps kinnistab meie vestluse käigus juba teadaolevaid fakte, aga ka mina saan uusi teadmisi,” leiab Rutt, kelle jaoks on huvitav lapse algatatud teemal süvitsi minna.

Rutt leiab alati võimaluse lihtsatesse vestlustesse või mängudesse pikkida sisse seoseid meid ümbritseva maailma ning selle toimimisega. Tänu sellele õpivad tema hoitud lapsed alati midagi uut. Me kõik oleme midagi legodest ehitanud, aga Ruti juhitud tegevustes saab legodest lennuk endale mootori ning arutatakse lennukite “päris elu” üle. Ruti käes tundub kõik nii lihtne ja voolav, samas pole see kunagi lihtsalt mäng. “Ehitame ja räägime tarka juttu, laps ei pruugigi märgata, et ta teadmisi ammutab,” lisab ta.

Maailmale, kus aega jääb järjest vähemaks ning töö ja pereelu ühildamine tekitab pingeid, on Rutil lahendus: “Usalda e-lapsehoidjat ning võta aega endale või tähtsale tööülesandele.” Tavapärasele rutiinile on heaks vahelduseks ja abiks, kui laps saab turvalises keskkonnas mõne teise täiskasvanuga mängida. Argiellu tuleb värskust juurde.

Postitatud

Liis

E-lapsehoidja Liis – eripedagoog ja lasteaiaõpetaja, kes armastab rahvatantsu ja lauamänge

Liis on Tõstamaalt pärit eripedagoog, kes on töötanud üle kümne aasta nii alus- ja üldharidus- kui ka noorsootöö valdkonnas. E-lapsehoidjana alustas ta juba 2020. a kevadel.

Liis on töötanud Viimsi eralasteaias Lillelapsed, Tõstamaa Keskkoolis, Hilariuse koolis, Kivila lasteaias ning Linnupesa lasteaias õpetajana. Hilariuse koolis on ta töötanud erivajadustega lastega, tema klassi kuulusid autistid ning downi sündroomiga lapsed. “Kui enamike lastega võid näha arengut tundidega, siis sama asja selgeks õpetamine raskete autismi tunnustega lapsele võib võtta aasta. Kui laps pärast aastat mõistab, mida ja kuidas teha, on minu kui õpetaja rõõm tuhandekordne,” ütles Liis.

Liis on ka algklassiealise poisi ema. “Oma lapse kasvatamisel olen märganud, et kõige keerulisem on tegelikult kuulamine ja rahulikuks jäämine. Lapsel võib olla olulisi asju, mida ta tahab jagada, kuid vanem ei leia selleks kiire elutempo kõrvalt aega. See on sama asi, mille osas e-lapsehoidja lahendust pakub. Sageli kulub suurem osa videokõnest sellele, et laps räägib oma sõpradest või mänguasjadest. Lapsehoidjana on minu roll dialoogiga kaasa minna või pakkuda näiteks välja mäng, et joonistan tahvlile looma ja laps saab ära arvata, mis loomaga tegu,” rääkis ta.

E-lapsehoidmise sessioon saabki alguse sellest, et lapsevanem sisestab lühikese huvide kirjelduse oma lapse kohta. Nii saab Liis valmistuda. Aeg-ajalt on tulnud ette ka kentsakaid olukordi. Ühel korral polnud lapsevanem jõudnud väga hästi aega planeerida ning laps oli äsja vannist tulnud. Laps tundus olevat veel teisel lainel ning häälestamine oli keerulisem.

“Kuid märkasin põrandal lebanud dinosauruse mänguasja. Ütlesin lapsele, et ehk tood dinosauruse siia. Laps oli suur dinosauruste fänn! Ta hakkas dinosaurustest rääkima ning tõi mulle näitamiseks ka järjest teisi dinosauruseid. Usalduse võitmine on hästi oluline, vestluse käigus on seda hea saavutada. Sessiooni teine pooltund möödus juba lapsega väga mõnusalt,” ütles ta.

Liisi sõnul on mitmete perede näol tekkinud püsikliendid. Ta arvab, et lapsevanemad hindavad võimalust ise rahulikult töiseid asju teha või võtta aega iseendale. Samaaegselt võib vanem anda lapse kellegi teise hoolde, kes aitab lapse sotsiaalseid vajadusi täita. “Ühe lapsega on tekkinud selline lugemise rutiin. Talle väga meeldis, kui talle raamatut ette lugesin. Järgmisel sessioonil küsis laps kohe, et kas saaksid selle sama raamatu välja võtta ning samast kohast jätkata. Sellised asjad teevad südame soojaks,” ütles Liis. Ta viskas õhku mõtte, et lapsevanemad võiksid e-lapsehoidjat julgemalt koduõpetaja rollis kasutada. Sisepõlemismootori toimemehhanismi ta lastele õpetama ei läheks, kuid kuni 4./5. klassini suudaks olla abiks küll.

Mõnes mõttes elab laps endiselt ka Liisis endas. Ta on alati armastanud mängulisi tegevusi.
Näiteks lauamänge. Liisi sõpruskond koguneb lauamängu õhtuks tavaliselt kord kuus, viimasel ajal on menüüsse kuulunud Portugali päritolu mäng Azul ja Splendor. Ise on Liis tegelenud väiksest peale rahvatantsu ja võimlemisega ning näiteks Tallinna võimlemispeol ka ise lapsi juhendanud.

Postitatud

Alesja


E-lapsehoidja Alesja – lapsehoidja kutsega muusik ja muusikaõpetaja

Alesja on 28-aastane sertifitseeritud lapsehoidja, kes on hoidnud nii eesti, rootsi, saksa kui ka vene perekondade lapsi. Ta räägib vabalt eesti, vene ja inglise keelt. Taustalt on Alesja muusik. Ta on õppinud Georg Otsa muusikakoolis klassikalist laulu.

Tänaseks on Alesja klientide hulgas mitu perekonda, kellega on tekkinud regulaarne kontakt. Tema hinnangul on esimene sessioon üldiselt keerulisem, just lapsehoidja enda vaatepunktist, kuna esimesel korral tuleb kohanduda nii lapse kui ka perekonnaga. Lapsevanematel soovitab Alesja kindlasti veenduda, et internetiühendus oleks kvaliteetne, kuna see võib sessioonile negatiivselt mõjuda. Teiseks soovitab ta lapsevanematel võtta videokõne ajal nii minimaalne kontroll kui vajalik, mitte nii suur kui võimalik. “Võtmeküsimus on kontakti saavutamine. Eriti oluline on see esmakohtumisel. Kui laps on videokõne ajal vanemaga samas ruumis, siis tahes-tahtmata on kontakt oma ema või isaga domineeriv ning virtuaalne kontakt sellevõrra hapram,” selgitas ta.

Ideaalis areneb kontakt perega niisuguseks nagu Alesja ja ühe tema püsipere vahel. “Ema läheb tavaliselt kõrvalruumi omi asju tegema. Tal on hästi tihti tarvis osaleda koolitustel või koosolekutel. Meie tegutseme sel ajal koos 3-aastase tüdrukuga, kes on hästi tore, avatud ning uudishimulik. Ja ta teab, mida tahab! Tüdruk ei ütle kunagi ei: et seda ma ei taha teha. Samas, kui tal on mingist tegevusest isu täis, siis ütleb, et teeme nüüd midagi muud. Oleme temaga päris palju koos laulda ja tantsida saanud,” rääkis Alesja.

Mõnikord arenevad lapsehoidmise sessiooni jooksul tegevused spontaanselt. Nii on juhtunud näiteks peitusemänguga. Peitusemängu korral lepib Alesja lapsega kokku, et tal peab olema ülevaade kogu ruumist. Peita tohib vaid vaatevälja ulatuses. Seejärel sulgeb Alesja mängult silmad. Peitus algab. “Ükskord oli laps voodisse pugenud, aga varbad ulatusid teki alt välja. Ma ütlesin, et näen varbaid ja palusin jalga näidata. Laps tõstis sääre üles. Siis palusin kätt lehvitada. Ta lehvitas. Spontaansused võivad hästi lõbusalt välja kukkuda,” jutustas ta.

Sõltumata sellest, et Alesja tööriistakast lapse aja sisukaks veetmiseks ulatub plastiliinist ja raamatutest, laste jooga ning origamini, viib ta suurima rõõmuga läbi just muusikalisi tegevusi. Alesja töötab ka Paide Lasteaias muusikaõpetajana. “Tavaliselt on mul ukulele, kannel ja klaver käeulatuses. Kohandun vastavalt eelkokkuleppele lapsevanemaga. Vahel lepime kokku, et paneme valmis plastiliini, raamatud, mänguasjad või kunstitarbed, kuid muidugi – ma ju ise ka armastan muusikat! Muusikalisi tegevusi on alati vahva läbi viia. Võib juhtuda nii, et mina laulan ja laps tantsib. Teine võimalus on teha näiteks rütmimängu. Eks ka muusikalised tegevused peavad ikkagi lähtuma lapsest,” rääkis ta.

Kas Alesja suudaks virtuaalkanali vahendusel lapsele klaveritundi anda? Lühidalt: jah. Aga see eeldab vastavat tehnilist valmisolekut. Klaveritund vajab klaverit ning kaht kaamerat. Laps peab omama võimalust silmsideks Alesjaga ning vastupidi. Samaaegselt peab teine kaamera olema suunatud klaveriklahvidele. Kui Alesjal on nii ülevaade lapse tööst klaveril kui ka silmside, siis võib lapsehoidmise sessioon muutuda hoopis vahvaks klaveritunniks.

Postitatud

Mariliis

E-lapsehoidja Mariliis: last tuleb võtta võrdse partnerina

Mariliisil on lastega tegelemise kogemust nii Eestis kui ka Rumeenias. Balkanile sattus ta laagrikasvataja rollis. Mariliis on õppinud noorsootööd, pidanud huvijuhi ametit ja töötanud lapsehoidjana. Nüüd täidab ta e-lapsehoidja rolli.

“Olen korraldanud erinevaid sündmuseid, sealhulgas linnalaagreid. Lastega tegelemine on emotsionaalselt hästi rikastav. Võtan neid kui võrdseid partnereid, kel on oma huvid, mõtted ja unistused. Lastega suhtlemine on põnev, õpetlik ning arendav, sest vajab täit kohalolu, avatust ja loomingulisust. Samamoodi on e-lapsehoidmise sessioonidega. Kõne lõpus tunnen alati, et see on hästi veedetud aeg, sest lapsed on siirad ja nendega koos hakkab endal ka kohe mõte lendama ja tekib huvitavaid ideid,” rääkis ta. 

Mariliis leiab, et e-lapsehoidja teenus sobib hästi vanematele, kes vajavad mõnele muule tegevusele keskendumiseks segamatut aega ning soovivad pakkuda lapsele huvitavat vaheldust. Olenevalt lapse huvidest ja vajadustest võib hoidja täita ka koduõpetaja rolli. Mariliis tunneb end koduõpetajana kindlalt kuni 9-aastaste lastega.

Vahel on tulnud ette ka väljakutseid. Kord tahtis laps omale mänguasju suhu toppida. Aga sellele tähelepanu juhtides mõistis laps, et nii ei tasu teha ning lõpetas tegevuse. “Ükskord algas kõne nutva lapsega, kes ei tahtnud kaamera poole vaadata. Aga vestluse käigus sai laps oma emotsionaalsest hetkest kiiresti üle. Ülejäänud kõne kulges mõnusalt ning vanemad said oma koosolekutele keskenduda,” rääkis ta. 

Lapsega kontakti saamiseks pole Mariliisil kindlat meetodit. Või siiski. Üks on. Kui mõni täiskasvanu kasutab sotsiaalse distantsi jäämurdjana vahel veini või õlut, olgu see Lager või Ipa, siis Mari-Liis tutvustab ka lastele Ipat. Seda siis, kui Ipa on parasjagu kodus. Ipa on suur valge Šveitsi hundikoer. Kolmkümmend seitse kilo koera ilu. 

“See on aidanud väga kiiresti tähelepanu ja kvaliteetset kontakti luua. Kui koera parasjagu pole, siis on töötanud hästi ka hiigelsuure kaisukaru tutvustamine. Loomade kaudu saab luua inimliku kontakti nii laste kui ka täiskasvanutega,“ naerab Mariliis.

Postitatud

Maire

Maire

E-lapsehoidja Maire – abiõpetaja, kes ei väsi ise õppimast

Maire on töötanud lasteaia abiõpetajana ning omandab lapsehoidja kutset. Maire on suur hobuste ja lauamängude sõber.

Juba peagi kirjutame siin Mairest pikemalt! Seniks saad tutvuda me teiste toredate hoidjatega siin alla kerides.

Postitatud

Tule e-lapsehoidjaks!

KideoCall e-lapsehoidjad pakuvad läbi videokõne lastele seda, mida ükski passiivne ekraaniaeg ei võimalda: inimlikku tähelepanu, suhtlust ning konkreetsest lapsest lähtuvat liikuvat ja arendavat tegevust.

Meie missioon KideoCall’is on vähendada väikelaste passiivset ekraaniaega, pakkudes oluliselt lapsesõbralikumat, aktiivsemat ja laste eripärasid arvestavat tegevust. Tänu sellele, et videokõne e-lapsehoidjaga on pere jaoks kiire, mugav ja asukohast sõltumatu lahendus, aitame väikelaste vanematel kodukontoris tööd ja pereelu ühitada, vähendame stressi pere jaoks ja võimaldame välismaal elavatel lastel hoida eesti keelt ja kultuurikontakti. 2022. a kevade seisuga oleme pakkunud lastele üle 600 tunni elamusi. 94% peredest on teenusega väga rahul ja soovitavad seda.

2021. aastal alustasime koostööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga, kus õpetama lapsehoidja õppekava õppuritele e-lapsehoidmise eripärasid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lapsehoidja õppekava juhtivõpetaja Liana Kurg põhjendab e-lapsehoidmise sidumist õppekavaga nii: “Tänapäeva muutuv hetkeolukord nõuab kastist välja mõtlemist ja e-lapsehoidmine on uus alternatiivne lahendus lapsehoiuteenuse pakkumisel. Vastupidiselt passiivsele ekraaniajale on lapsed e-hoius aktiivsed ja õnnelikud ning töö ise on loov. E-lapsehoidja on päris lapsehoidja, tema töökeskkonnaks on aga videokõne platvorm.”

E-lapsehoidjatelt ootame:

  • varasemat kogemust lastega töötamisel (lapsehoidjana, õpetajana, huviringijuhendajana vmt) või vastavat väljaõpet,
  • karistusregistri väljavõtet,
  • tehnilisi võimalusi ja oskusi iseseivaks tööks läbi videokõne,
  • valmidust töötada ka ennelõunal ning nädalavahetustel (paindlikus mahus),
  • valmidust õppida ja olla tegevustes loov,
  • oskust olla hea kuulaja, peegeldaja, kontakti looja ja partner väikelapsele,
  • eesti ja/või vene keele oskust emakeelena (võõrkeeled on boonuseks).

KideoCall’i poolt pakume:

  • e-lapsehoidmise praktilist koolitust (sarnast väljaõpet pakume ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis lapsehoidja õppekaval),
  • paindlikku töömahtu ja graafikut,
  • asukohast sõltumatut tööd,
  • võimalust lüüa kaasa innovaatilise teenuse arendamisel ja panustada meie missiooni,
  • brutotöötasu vahemikus 7,40–13 €/h (vastavalt kvalifikatsioonile ja laste hulgale e-hoius).

Kui meie missioon Sind kõnetab, Sul on sobivad eeldused ja julgus end proovile panna, siis anna endast märku! Värbame uusi hoidjaid jooksvalt vastavalt nõudluse kasvule.

Küsimuste või huvi korral võta ühendust:
Liis Vääna (loe Liisi kohta siit)
liis@e-lapsehoidja.ee
+372 5650 6795