Postitatud

Artur

Artur

E-lapsehoidja Artur: õpime mitte selleks, et teistest targemad olla, vaid et rohkem teada

Artur on töötanud alates 2018. a Halliste Põhikoolis robootika õpetaja ja huviringi juhendajana. Ta tunneb paljusid interaktiivseid lauamänge ja armastab koos lastega joonistades lugusid välja mõelda.

Laia silmaringiga Artur ütleb, et ta ei ole traditsioonilises mõistes pedagoog: “Mulle meeldib lastega suhelda nagu võrdväärse partneriga ja mitte neid sundida.” Laste tähelepanu köidavad väga erinevad asjad. “Otsin ja leian, mis konkreetset last antud hetkel huvitada võiks. See pole alati lihtne, aga kui ma saan lapse mingil moel reageerima, oskan selle pealt edasi minna,” selgitab Artur, kuidas hea vaist teda töös lastega aitab.

E-lapsehoidmise juurde jõudis Artur läbi oma ema, kes uudsest võimalusest 2021. a varakevadel kuulis. Arturile meeldib selle töö juures vabadus: ta saab olla enda valitud kohas ning töötada just neil hetkedel kui talle sobib.

Arturi hoiud õnnestuvad hästi muu hulgas tänu sellele, et ta on lapsega aus ja avatud. “Teeme lapsega kokkuleppeid ja üritan ka põhjendada, miks vanematel oma aega vaja on. Selgitan lapsele, et ei saa teda läbi arvuti millekski sundida, ja laps mõistab nii, et temal endal on võimalus otsustada, milliseks hoid kujuneb,” tutvustab lapsehoidja oma nippe.

Enamik Arturi hoide sisaldavad joonistamist. Ta arutab koos lapsega, mida joonistada, kes on tegelased, kuidas nad tegutsevad, mis lugu sealt välja koorub. “Mõnele lapsele meeldivad kaklevad kollid. Sel juhul joonistame neid ning paneme kokku lugusid nendest kollidest. Justkui “Onu Raivo jutupliiats”, aga mitte ühe- vaid kahepoolne,” toob Artur näite, kuidas laste mõtlemist kogu aeg töös hoida.

Arturile meeldivad lauamängud ning tihti mängib ta neid ise erinevatel interneti platvormidel. See andis lükke proovida lihtsaid interaktiivseid lauamänge ka koos lastega. Nii näiteks saab tuntud “Tsirkuse” mängu mängida ka internetis. Kui lapsel on olemas täring, saab ta kodus täringut veeretada, selle puudumisel on võimalik ka seda arvutis teha.

Artur on üks enim e-hoide teinud lapsehoidja. Kõigist nendest kordadest tuleb meelde vaid üks, kus laps ei soovinud pikka aega suhelda. Artur jälgiski nii esimesed 40 minutit vaikselt lapse tegevust, lasi lapsel keskenduda ja tuletas aeg ajalt meelde, et on tema jaoks olemas.

“Kord jäin keerulisse olukorda, kui pidin väiksele tüdrukule selgitama, miks ei tohi ekraani ees riideid vahetada,” meenutab lapsehoida üht kostüümimänge armastavat last. Artur polnud varem sellist selgitustööd tegema pidanud ning ei osanud kohe sõnu seada. “Endal oli veidi piinlik, aga samas lapsele vajalik õppetund,” ütleb Artur ja lisab, et sellest ajast alates on lapsel riiete vahetamiseks kindel nurk, mis jääb ekraani ulatusest välja. Internetiturvalisus on oluline teema ning meie hoidjad toetavad lapsi, et nad teaks, kuidas õigeid valikuid teha.

“Lastega suheldes on oluline kuulata nende arvamust ja selgitada uusi asju. Kõige kasulikum on lapsele inimeseks olemise õpetamine ja iga uue täiskasvanuga õpib laps uusi perspektiive kaaluma,” meenutab Artur, kuidas temal endal oli lapsena väga põnev uute inimestega kohtuda. Lastel on vaja suhelda ning just ka teiste täiskasvanutega.

Postitatud

Rutt

Rutt

E-lapsehoidja Rutt: mida rohkem lapsi minu ümber on, seda toredam

Rutt on 27-aastane lapsehoidja, kes on väikesest peale silma peal hoidnud peretuttavate ja naabrite lastel. “Ma olen alati arvanud, et olen nelja lapse ema, kanade ja eeslitega. Võib-olla mitte just eeslitega, aga kogu see absurdelu, mis suure pere ümber keerleb, paelub mind,” ütleb Rutt enda kohta.

Rutile, nagu ka Wendile Peeter Paani lugudes, meeldib võlumaailmas ringi rännata ning tänu sellele on ta väga hinnatud e-lapsehoidja. Tema jaoks pole mingisugune probleem laua alla ronida ning sedasi lapse poolehoid võita. Kord just nii juhtuski: lasteaia Zoomi tegevusest kaasa võetud hirmu tõttu puges laps laua alla ja keeldus väljumast. Rutt sai aga lapsega kiiresti kontakti, kui tegi niisamuti.

“Lapse hirm oli mõistetav. Minu ülesanne ongi lapse ja tema emotsioonidega suhestuda, ühele lainele minna ning vajadusel aidata ka hirme ületada,” selgitab Rutt. Laua alla ronimisest kasvas välja imeline sõprus ning selle vahva poisiga kohtub ta ikka ja jälle, et tunniks fantaasiamaailma sukelduda.

Rutt on teinud hoide kõigis vanuses eelkooliealiste lastega. “Tihtilugu löövad mind pahviks laste teadmised mõnes kindlas valdkonnas. Kord oli mul hoid 4-aastase poisiga, kellega jututeemad rändasid kiirelt süvakosmose radadele. Uurisime kosmose entsüklopeediat, rääkisime mustadest aukudest ja paljust muust.” Sellistes olukordades tunneb ta, et on ise õppija rollis. “Jah, laps kinnistab meie vestluse käigus juba teadaolevaid fakte, aga ka mina saan uusi teadmisi,” leiab Rutt, kelle jaoks on huvitav lapse algatatud teemal süvitsi minna.

Rutt leiab alati võimaluse lihtsatesse vestlustesse või mängudesse pikkida sisse seoseid meid ümbritseva maailma ning selle toimimisega. Tänu sellele õpivad tema hoitud lapsed alati midagi uut. Me kõik oleme midagi legodest ehitanud, aga Ruti juhitud tegevustes saab legodest lennuk endale mootori ning arutatakse lennukite “päris elu” üle. Ruti käes tundub kõik nii lihtne ja voolav, samas pole see kunagi lihtsalt mäng. “Ehitame ja räägime tarka juttu, laps ei pruugigi märgata, et ta teadmisi ammutab,” lisab ta.

Maailmale, kus aega jääb järjest vähemaks ning töö ja pereelu ühildamine tekitab pingeid, on Rutil lahendus: “Usalda e-lapsehoidjat ning võta aega endale või tähtsale tööülesandele.” Tavapärasele rutiinile on heaks vahelduseks ja abiks, kui laps saab turvalises keskkonnas mõne teise täiskasvanuga mängida. Argiellu tuleb värskust juurde.

Postitatud

Liis

E-lapsehoidja Liis – eripedagoog ja lasteaiaõpetaja, kes armastab rahvatantsu ja lauamänge

Liis on 32-aastane Tõstamaalt pärit eripedagoog, kes on töötanud üle kümne aasta nii alus- ja üldharidus- kui ka noorsootöö valdkonnas. E-lapsehoidjana alustas ta juba 2020. a kevadel.

Liis on töötanud Viimsi eralasteaias Lillelapsed, Tõstamaa Keskkoolis, Hilariuse koolis, Kivila lasteaias ning Linnupesa lasteaias õpetajana. Hilariuse koolis on ta töötanud erivajadustega lastega, tema klassi kuulusid autistid ning downi sündroomiga lapsed. “Kui enamike lastega võid näha arengut tundidega, siis sama asja selgeks õpetamine raskete autismi tunnustega lapsele võib võtta aasta. Kui laps pärast aastat mõistab, mida ja kuidas teha, on minu kui õpetaja rõõm tuhandekordne,” ütles Liis.

Liis on ka 8-aastase poisi ema. “Oma lapse kasvatamisel olen märganud, et kõige keerulisem on tegelikult kuulamine ja rahulikuks jäämine. Lapsel võib olla olulisi asju, mida ta tahab jagada, kuid vanem ei leia selleks kiire elutempo kõrvalt aega. See on sama asi, mille osas e-lapsehoidja lahendust pakub. Sageli kulub suurem osa videokõnest sellele, et laps räägib oma sõpradest või mänguasjadest. Lapsehoidjana on minu roll dialoogiga kaasa minna või pakkuda näiteks välja mäng, et joonistan tahvlile looma ja laps saab ära arvata, mis loomaga tegu,” rääkis ta.

E-lapsehoidmise sessioon saabki alguse sellest, et lapsevanem sisestab lühikese huvide kirjelduse oma lapse kohta. Nii saab Liis valmistuda. Aeg-ajalt on tulnud ette ka kentsakaid olukordi. Ühel korral polnud lapsevanem jõudnud väga hästi aega planeerida ning laps oli äsja vannist tulnud. Laps tundus olevat veel teisel lainel ning häälestamine oli keerulisem.

“Kuid märkasin põrandal lebanud dinosauruse mänguasja. Ütlesin lapsele, et ehk tood dinosauruse siia. Laps oli suur dinosauruste fänn! Ta hakkas dinosaurustest rääkima ning tõi mulle näitamiseks ka järjest teisi dinosauruseid. Usalduse võitmine on hästi oluline, vestluse käigus on seda hea saavutada. Sessiooni teine pooltund möödus juba lapsega väga mõnusalt,” ütles ta.

Liisi sõnul on mitmete perede näol tekkinud püsikliendid. Ta arvab, et lapsevanemad hindavad võimalust ise rahulikult töiseid asju teha või võtta aega iseendale. Samaaegselt võib vanem anda lapse kellegi teise hoolde, kes aitab lapse sotsiaalseid vajadusi täita. “Ühe lapsega on tekkinud selline lugemise rutiin. Talle väga meeldis, kui talle raamatut ette lugesin. Järgmisel sessioonil küsis laps kohe, et kas saaksid selle sama raamatu välja võtta ning samast kohast jätkata. Sellised asjad teevad südame soojaks,” ütles Liis. Ta viskas õhku mõtte, et lapsevanemad võiksid e-lapsehoidjat julgemalt koduõpetaja rollis kasutada. Sisepõlemismootori toimemehhanismi ta lastele õpetama ei läheks, kuid kuni 4./5. klassini suudaks olla abiks küll.

Mõnes mõttes elab laps endiselt ka Liisis endas. Ta on alati armastanud mängulisi tegevusi.
Näiteks lauamänge. Liisi sõpruskond koguneb lauamängu õhtuks tavaliselt kord kuus, viimasel ajal on menüüsse kuulunud Portugali päritolu mäng Azul ja Splendor. Ise on Liis tegelenud väiksest peale rahvatantsu ja võimlemisega ning näiteks Tallinna võimlemispeol ka ise lapsi juhendanud.

Postitatud

Alesja


E-lapsehoidja Alesja – lapsehoidja kutsega muusik ja muusikaõpetaja

Alesja on 28-aastane sertifitseeritud lapsehoidja, kes on hoidnud nii eesti, rootsi, saksa kui ka vene perekondade lapsi. Ta räägib vabalt eesti, vene ja inglise keelt. Taustalt on Alesja muusik. Ta on õppinud Georg Otsa muusikakoolis klassikalist laulu.

Tänaseks on Alesja klientide hulgas mitu perekonda, kellega on tekkinud regulaarne kontakt. Tema hinnangul on esimene sessioon üldiselt keerulisem, just lapsehoidja enda vaatepunktist, kuna esimesel korral tuleb kohanduda nii lapse kui ka perekonnaga. Lapsevanematel soovitab Alesja kindlasti veenduda, et internetiühendus oleks kvaliteetne, kuna see võib sessioonile negatiivselt mõjuda. Teiseks soovitab ta lapsevanematel võtta videokõne ajal nii minimaalne kontroll kui vajalik, mitte nii suur kui võimalik. “Võtmeküsimus on kontakti saavutamine. Eriti oluline on see esmakohtumisel. Kui laps on videokõne ajal vanemaga samas ruumis, siis tahes-tahtmata on kontakt oma ema või isaga domineeriv ning virtuaalne kontakt sellevõrra hapram,” selgitas ta.

Ideaalis areneb kontakt perega niisuguseks nagu Alesja ja ühe tema püsipere vahel. “Ema läheb tavaliselt kõrvalruumi omi asju tegema. Tal on hästi tihti tarvis osaleda koolitustel või koosolekutel. Meie tegutseme sel ajal koos 3-aastase tüdrukuga, kes on hästi tore, avatud ning uudishimulik. Ja ta teab, mida tahab! Tüdruk ei ütle kunagi ei: et seda ma ei taha teha. Samas, kui tal on mingist tegevusest isu täis, siis ütleb, et teeme nüüd midagi muud. Oleme temaga päris palju koos laulda ja tantsida saanud,” rääkis Alesja.

Mõnikord arenevad lapsehoidmise sessiooni jooksul tegevused spontaanselt. Nii on juhtunud näiteks peitusemänguga. Peitusemängu korral lepib Alesja lapsega kokku, et tal peab olema ülevaade kogu ruumist. Peita tohib vaid vaatevälja ulatuses. Seejärel sulgeb Alesja mängult silmad. Peitus algab. “Ükskord oli laps voodisse pugenud, aga varbad ulatusid teki alt välja. Ma ütlesin, et näen varbaid ja palusin jalga näidata. Laps tõstis sääre üles. Siis palusin kätt lehvitada. Ta lehvitas. Spontaansused võivad hästi lõbusalt välja kukkuda,” jutustas ta.

Sõltumata sellest, et Alesja tööriistakast lapse aja sisukaks veetmiseks ulatub plastiliinist ja raamatutest, laste jooga ning origamini, viib ta suurima rõõmuga läbi just muusikalisi tegevusi. Alesja töötab ka Paide Lasteaias muusikaõpetajana. “Tavaliselt on mul ukulele, kannel ja klaver käeulatuses. Kohandun vastavalt eelkokkuleppele lapsevanemaga. Vahel lepime kokku, et paneme valmis plastiliini, raamatud, mänguasjad või kunstitarbed, kuid muidugi – ma ju ise ka armastan muusikat! Muusikalisi tegevusi on alati vahva läbi viia. Võib juhtuda nii, et mina laulan ja laps tantsib. Teine võimalus on teha näiteks rütmimängu. Eks ka muusikalised tegevused peavad ikkagi lähtuma lapsest,” rääkis ta.

Kas Alesja suudaks virtuaalkanali vahendusel lapsele klaveritundi anda? Lühidalt: jah. Aga see eeldab vastavat tehnilist valmisolekut. Klaveritund vajab klaverit ning kaht kaamerat. Laps peab omama võimalust silmsideks Alesjaga ning vastupidi. Samaaegselt peab teine kaamera olema suunatud klaveriklahvidele. Kui Alesjal on nii ülevaade lapse tööst klaveril kui ka silmside, siis võib lapsehoidmise sessioon muutuda hoopis vahvaks klaveritunniks.

Postitatud

Mariliis

E-lapsehoidja Mari-Liis: last tuleb võtta võrdse partnerina

32-aastasel Mari-Liisil on lastega tegelemise kogemust nii Eestis kui ka Rumeenias. Balkanile sattus ta laagrikasvataja rollis. Mari-Liis on õppinud noorsootööd, pidanud huvijuhi ametit ja hoidnud kolme perekonna lapsi. Nüüd täidab ta e-lapsehoidja rolli.

“Olen korraldanud erinevaid sündmuseid, sealhulgas linnalaagreid. Lastega tegelemine on emotsionaalselt hästi rikastav. Võtan neid kui võrdseid partnereid, kel on oma huvid, mõtted ja unistused. Lastega suhtlemine on põnev, õpetlik ning arendav, sest vajab täit kohalolu, avatust ja loomingulisust. Samamoodi on e-lapsehoidmise sessioonidega. Kõne lõpus tunnen alati, et see on hästi veedetud aeg, sest lapsed on siirad ja nendega koos hakkab endal ka kohe mõte lendama ja tekib huvitavaid ideid,” rääkis ta. 

Mari-Liis tunneb, et e-lapsehoidja teenus sobib hästi vanematele, kes vajavad mõnele muule tegevusele keskendumiseks segamatut aega ning soovivad pakkuda lapsele huvitavat vaheldust. Olenevalt lapse huvidest ja vajadustest võib hoidja täita ka koduõpetaja rolli. Mari-Liis tunneb end koduõpetajana kindlalt kuni 9-aastaste lastega.

Vahel on tulnud ette ka väljakutseid. Kord tahtis laps omale mänguasju suhu toppida. Aga sellele tähelepanu juhtides mõistis laps, et nii ei tasu teha ning lõpetas tegevuse. “Ükskord algas kõne nutva lapsega, kes ei tahtnud kaamera poole vaadata. Aga vestluse käigus sai laps oma emotsionaalsest hetkest kiiresti üle. Ülejäänud kõne kulges mõnusalt ning vanemad said oma koosolekutele keskenduda,” rääkis ta. 

Lapsega kontakti saamiseks pole Mari-Liisil kindlat meetodit. Või siiski. Üks on. Kui mõni täiskasvanu kasutab sotsiaalse distantsi jäämurdjana vahel veini või õlut, olgu see Lager või Ipa, siis Mari-Liis tutvustab ka lastele Ipat. Seda siis, kui Ipa on parasjagu kodus. Ipa on suur valge Šveitsi hundikoer. Kolmkümmend seitse kilo koera ilu. 

“See on aidanud väga kiiresti tähelepanu ja kvaliteetset kontakti luua. Kui koera parasjagu pole, siis on töötanud hästi ka hiigelsuure kaisukaru tutvustamine. Loomade kaudu saab luua inimliku kontakti nii laste kui ka täiskasvanutega,“ naerab Mari-Liis.

Postitatud

Maire

Maire

E-lapsehoidja Maire – abiõpetaja, kes ei väsi ise õppimast

Maire on töötanud lasteaia abiõpetajana ning omandab lapsehoidja kutset. Maire on suur hobuste ja lauamängude sõber.

Juba peagi kirjutame siin Mairest pikemalt! Seniks saad tutvuda me teiste toredate hoidjatega siin alla kerides.